Wednesday, August 09, 2006

Pulm viinamarjaistanduses

Tühjad toolid ootamas... Siia istuvad paari tunni pärast külalised, kokku umbes 120. Saab olema üks keskmise suurusega Ameerika pulm:




Enne külaliste saabumist käib agar pildistamistöö. Pruut kurdab vahepeal, et ta lõuapärad on naeratamisest väsinud (ja see on alles keskpäev!) Pildistamas on kolmeliikmeline tiim, kes näevad välja "New York professionaalsed", kõik üleni mustas:




Iga pulma osa on "wedding party" ehk pruutneitsid ja peiupoisid. Nende riietuse on valinud pruutpaar ja neil on mitu rolli, üks kõige olulisem on oma riiete kandmine ja fotomaratonis osalemine:




Pruutneitside kleitide probleem olevat üks neid põhjuseid, mis tekitab kurikuulsat pruudi "pulmapalavikku". Kõigepealt valida välja värv, materjal ja tegumood, siis loota, et see su pruutneitsidele meeldib ja nad sind taga ei kiru, võibolla isegi mõnega läbirääkimistele asuda, siis loota, et nad kõik oma kleidiproovidesse jõuavad... Ja ikka võib mingi jama tulla, näiteks selles pulmas selgus vahetult enne üritust, et üks pruutneitsi oli kaalust alla võtnud ja varakult valmis tehtud kleit oli suur ja kole ja läks kiirele ümbertegemisele...




Peig koos peiupoistega:




Pruut koos peiupoistega:




Seejärel tehakse pilte viinamarjaväätide keskel:




Päris fotograaf saab ilmselt palju parema kaadri kui mina, sest ta on minu kohal teise korruse rõdul ja panoraamkaameraga...





Hiljem, mina ja Justin teise korruse rõdul ja (peaaegu) silmapiirini ulatuva viinamarjavälja taustal:



Meil on plaanis sinnasamma istandusse sügisel üheks päevaks vabatahtlikuks marjakorjajaks minna!

Comments:
Üks asi, mis mulle ameerika tüdrukute juures ilmselt elu lõpuni arusaamatuks jääb, on soov saada täiuslikud pulmad. Kindlate asjadega. Ja kui keegi juhtub midagi tegema, mis kuidagi rutiini muudab, on ta pulmad ära rikkunud.

Minu arust ei ole see üldse lõbus.
Tore muidugi, kui inimesed pulmadest rõõmu tunnevad, aga kui kogu võhm läheb pruutneitsite kleitide peale, siis on asi nihkes.
 
Luize, oled samal lainel ameerika meestega - nemad ka ei saa aru, aga lähevad lihtsalt selle pulmakorraldamise hoovusega kaasa, kodurahu säilitamise huvides.
Minu (siis veel tulevane) kaasa oli üliõnnelik, et on omale sihukese veidriku leidnud, kes ei viitsi pool aastat orgunnida ja poodides kinkide nimekirju koostada. Paprikute ajamine oli orgunn omaette, nii et lõpuks polnud ei kleidid ega kingad üldse enam olulised.
 
Post a Comment



<< Home

This page is powered by Blogger. Isn't yours?